Loits
EP • 2016
No lyrics have been submitted for this track yet.
Kuuhelk põhjatu järve jääl Karge talvine hõng Sealt ei kosta enam mu hääl Külm ja pime nüüd on mu säng Rahu ei leidnud mu hing Pimedas lehkavas pesas Keegi kui kutsunuks mind Taas ärkama rabade üsast Igavikust, läbi põhjatust kaevust Pinnale kiskusin end Haavatud pimedast raevust Toimus turmast taassünd Mu saatjaks sai looduse vägi Surelikkusest mis tunduvalt toekam Läbi soendi silmade nägin Temagi mõte sai minu poolt loetav Pimeduses tulisilma helk Inimhuku varitsejalt Metsasügavuste valitsejalt Hukatuse lõhestav ulg
Submitted by Lake of Tears — Feb 19, 2026
Üksainus hetk tegi mõttetuks Kõik surmad tuleriitadel Hundiulgudest petetuks Saime me kõik. Ja veel: : kas jätkuvad iial veel tõus ja mõõn? Kuusirp ei naerata (kõik "tarkade" pärast!) Ta pinnal on inimjalg käinud Särab kui Stahlhelm ta tumedas öös Kogu ta maagia on läinud Nii meie kui hallide varjude jaoks On alati olnud ta jumala eest Nüüd aga tahate rebida tema Kui südame välja me seest? Nõiduse loori ta kahvatult palgelt Ei suuda te rebida Sisemist jõudu ta näolt valgelt Ma igavest' ammutan! TEUFELS AUGE MOND MIT UNS!
Submitted by NecroGod — Feb 13, 2026
Veel ei rebene igavik Kuigi on rohtunud rajad See mis meid tagasi kutsub On isade vere kaja Veel ei roosteta igemed Hoidvad mis irevil hambaid Veel ei unustus varjuta Silmi kus hingelõõm ergab Veel ei rahune inimhing Ihudes muistseid teri See mis neil mõõkadel mustab On ammu voolanud veri Võib-olla lahinguis kohtume veel Endiste aegade säras Reetureilt südamed õgime seest Iidsete irvete pärast Seilame kättemaksude merd Tallame tahtlikult tapluste teid Seni kui soontes meil voolab veel verd Võõraste surmad toetavad meid
Submitted by NecroGod — Feb 13, 2026
Hetke nii habrast oli oodatud kaua Korratus korraks saama oli loodud See kes vaenlase hällist teeks haua Ilmavärava taha sai toodud
Submitted by NecroGod — Feb 13, 2026
Oled kas iialgi minuga soostunud Lonkima laantes taevateid jälgides Ujuma järvedes nüüd mis on soostunud Talvesid taluma, uinuma nälgides? Vabane ometi pelguse rangidest Rabade lapsed ei õnne saa mägedest! Tead sa kas midagi isade hingedest Vägi kel toekam on kõikidest vägedest? Kullaks meil udud ja pärliteks jää Metsade rüppe meid teotsema pandud Veri me soontes on tugevaks jäänd Truudusest murdmatust oleme kantud Talvedest visaks meil karastund hing Ronkade valvsust me veri on kandnud Kaua me tegusi toetand see pind Tõelise Kuningana temale andun "Unedes avaneb tundmatu ilm See kuhu ulatund pole te silm"
Submitted by NecroGod — Feb 13, 2026
← Go back to Loits