Katk kutsariks
Siin on maa, kus on sündind rauda Rabamaa, taatide maa Kesk ikald põlda Laulmata siin lauluks mõnda Hiielas möödunud aal Jäi värat valla Kui allikad siin rahvas vana Silmapaar selge ja klaar Kui elu toona Nõudmata jäi küla mõrda Verevõlg, vaarisatöö Jääb poegel kanda
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Regi täna me külla tõi koolnu Ruun härmas korskas ta een Külm keha, manalan naaldnu Katk ise oll' ajajaks eel Me külades peeti veel pidu Juba räästatest jooksis kui verd Mattis tare udu Laulu lõbusat laulis veel bard Jäi vaiki su kalestund pale Suul vaikuse külm surmaruun Kustus inimvare Lõppis verevõlg koolnukuun Ja neidude kiharaid valgeid Ehtis kevadelillede pärg Toas ehteks kased Mõdu rüüpas põrandamuld Väits taga selja Tõrju ta välja Raiu ta valjad Rapi taa kooljakatk tuhatnelja! Väits taga selja, rüpes muld Tõrju ta välja, sülga tuld Raiu ta valjad, suudel sulg Rapi taa kooljakatk tuhatnelja! Väits taga selja, rüpes muld Tõrju ta välja, sülga tuld Raiu ta valjad, muld on muld Rapi taa kooljakatk tuhatnelja! Lävel astus siis kõhetu võõras Suul mänglemas naeratus lai Küsimata, kui varas Katk koolnu kesk põrandat lõi Ära tule oli hilja nüüd öelda Surm sisse kui palutud sai Hetk lastud mööda Ja pöörane pilgar vaibuda ei või
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Väärikas hingepuu on vääritu käega Pilbasteks purustet ja jäänud vaid vare Hingetuks imetud on kõlvatu väega Rüvetatud häbitult me maaema pale Kõnnumaal kõledal kui kaaren vaid kurdab Tuulte eest varju ihu ei leia siit Leina eest lohtuma siia ei tulda Miski ei meenuta me kunagist hiit Aplate sugu kui ahnusest lämbub Itku ei kosta kui kääpasse vaob Uhkuses riisutu siis tühiseks kärbub Uduna ja tolmuna see tuulde nüüd kaob Siunatud saanud see aplate sugu Võõras neil sõna ja võõras neil lugu Verises kastes vindub muld Puhkeda saab jälle paik mis on püha Täituda rahuga ja valguda väega Looduse laulus ning metsade mühas Aastaid ja sadu küll võtab see aega
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Aastaid ju ammu Maa nõuab sadu Piinab põud rammu Meie maa valdus' Nõab nüüd maa Vihma mis kastab Vihur kuid valab Kasteks vaid ränka verd Mehed kui tammed Tuules ei paindu Seisvad kui vanne Hoiab me hõimu Idaneb teras Kasvab raud hinge Sirgub kui laas Rahvas kange kui raud Rapi ja raada Purusta ja murra Lõika ja lõhu Kuniks on elu Raiu ja purusta Raada ja rapi Murra ja lõika Kuni veel jõuad Täna see maa Verega kastetud saab Hõõgub kättemaks Süsi on õhutud leekideks lõkkele taas Taas see maa Verega kastetud saab Hõõgub kättemaks Süsi siis leekideks saab Meil aeg on olla üks Elagu võit!
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Öö peidab külma ja tumma vett Lauka sees sügaval on silmade pett Meelib ja kutsub kui hurmav neid Kõndima sammaldunud rabametsateid Kõnni mu järgi, mul valge on juus Selge on silm ja pehme on puus Kodutalu-rada sulle võõraks nüüd jääb Minu lausutud loitsud sul kaelas kui lõõg Su juus lõhnab värskelt kui kastene hein Su huulede puna on kui purpurne vein Kuid paelad, need on punased mu randmete peal Su nõidus, va võhl, nii mul ligi eal ei saa! Vaata kui pehme on laukane pind Emmata võiksid sääl öö läbi mind Kuid luba mind, ma aitan sul seljast nüüd rüü Päästan sinu paelad ja võtan sinu vöö Leek sinu peos on kui kiskja kulm Su rindade kumerus kui kirikaia kalm Su loitsud, va kaldun, ei mana küll mind teelt Sest laukasse kao, kuni aega on veel! Soosamblal külma ja tumma verd Kontidelt liha kaabib soohaua nõid Su paeladest punastest ma palju ei pea Ma viskan need lihtsalt, kus juhtub, sa tea Su paeladest punastest ma palju ei pea Need viskan, kus juhtub, sa tea!
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Langeb hing, karjub maas Kui sõge peni Rapib valimata taas Langenud, teid tean Nimepidi Ma igaüht ja pean Teid hinges kandma Mäletan igaüht teist Kui oma venda ma Hangund rühkmeist Ma nean: "Talvehambad!" Palumata on võtnud talv Me vendi paremaid Vaikib ulv Ja külm kätkib ohvrid Talv murrab hambad, laas Mis on raiut Tärkab taas Nende metsade müha kaigub Üle maa Langenud, teid tean Nimepidi Ma igaüht ja jään Teid hinges kandma!
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Kes väänas värdja karja Kurja koolja kiike Meela mürgi marja Võõra vimma hiite? Vaimu vaeseks ängiks Silmasäde sundis Õela meele vängeks Lambanahkseks hundiks Tõetu tõena sirgub Kuuljad kõrvu püüdvad Ihu vermeiks vihu! Hullund massid hüüdvad Põle-Liha! Põle-Viha! Põle tuhaks leegi meres Lämbu keevas veres! Metslane! Kaetaja! Mürgitaja! Siunaja! Hävitaja! Kõige kurja juur!
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Taas aeg on käes Meil sammuda teed Murdmatus tões On võitmatud väed Seisavad siin Meie õdede-vendade Read, kus on hiis Taga vanada mändide Sirgselgne hõim Ei paluma tulnud Me jõud ja me võim Ei andestust anunud Eal! Sirgselgne hõim Ei anuma tulnud Vaid andma, mis võin Mis tõõtuses lubanud Vanne meid seob On püha me tõõtus Kaitsta me maad Kuni hoitud on vabadus Taas! Taas aeg on käes Meil sammuda teed Murdmatus tões On võitmatud väed! Me meel ja vaim On raudrelvis väed Üks hing on meil Kes vabadust näeb! Kindel meel ja vaim On raudrelvis väed Üks hing on meli Kеs vabadust näeb! Seisa kindlalt! Me meel ja vaim On raudrеlvis väed Üks hing on meil Kes vabadust näeb Seisa kindlalt me hõim!
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Kisu rist maha kisu seinad maha Kisu ja rebi ja purusta Äesta põleta unusta Ära halasta Viska tõbine tulle viska tõbine tulle Viska vigane viimane põlema surema halama minema kaduma Oma enda valede sisse Kisu rist maha kisu seinad maha Kisu ja rebi ja purusta Äesta põleta unusta Ära sa ainult halasta ära sa ainult halasta Usu vaid enda maad usalda enda meelt Kirjuta rahva südamesse hõimu hinge hingamisse Hingamisse olemisse Laulma oma keelt laulma oma keelt
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Kas sina tunned tormi jõudu Marutormituule jõudu? Kas sina tunned mere rammu Meie meeste meelerammu? Kas sina tunned tule jõudu Ääsitule turmajõudu? Kas sina tunne süte rammu Sütevakavimma rammu? See torm on põhja-poegadelta Metsahõimu hingedesta See jõud on Saare seppadelta Ääsihoidja alasilta See ramm on tammede tüvesta Hiieallika harusta See ramm on rabalaugastesta Metsahalli hammastesta
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
See maa on Sinu ema Ta mullas Sinu juur Siin astu vaikselt, austusega See õhk on Sinu isa Hinge puhus sisse tuul Ja siiani on sõnad visalt Elus püsinud Su õde lättesilmas Rahn vankumatu vend Üks ja ainus laias ilmas Su hõimuks on see laas Vaimu vägev varjend Kuid nüüd ja praegu saad Toeks tal seada end See on ürgne vägi Mis hoiab meid koos!
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026
Kuula, mu Lemming-poega Talapraon oli sul häll Kuula, on meelen aega Varje palkepalge pääl Älo hinge sul viis Varjudevardjate öhe Huulil varjudeviis Vööl varjumõõk vahe Varjulaua pääl sääl On varjumõdu Järvel varjudejää All varjunõgu Isalt pojale saab Puupalgist tahutud ase Kätki, justnagu laev Meheks tend sirguda laseb Jääs' häilijal rüppe kord väsinud käed Uut sõudijat ootab me kund See laev millel seilab mu lootmine hää On häll, milles Lemming näeb und Kuula, mu Leeming-poega Vaar on sinust enesest saand Palke rao, mu viimne laeva Ootab mind varjuderand Käed rinnale, raud kurakätt Kaldalt siis lükka mu laеv Et teisele kaldalе jõuaks kord ätt Rauast löö sädemes' tael Häilijal rües on väsinud käed Sõdudijat ootab kund Laev millel seilab me lootmine hää On häll milles Lemming näeb und
Submitted by Corpse Defiler — Jun 05, 2026