Varjuring

Tuhandenäoga Saatanaleegina tõusen kõikjallaiuvast ajatust sügavikust Nüüd süütult mängin oma lõputute valedega, armutult vaikin Kõige Tõega Varju ja valguse unenäos lahkelt vabastan, oma magusa tulekeelega neelan - orjastan Su silmadesse pimestava välguna sähvatan, siiski kustun...kui vaikid koos Minuga...

Submitted by Immortal — Apr 24, 2025

Kristallselgelt Ükssarvikul ratsutan, hõbemõõk vööl, oma peremeest tunnistab Kui põlev välk raiub ta teravalt, alati saatust üllatab Põlev välk raiub teravalt, aukartuses Jõudu näed (Me, ajatu generatsiooni sõdalased) See on rõõm ja hirm, mis tõukab teele Vasakul õlal, sõber surm, kaasas näeb kõike Vaba hing, tõusnud varjust, ei oota mingit lootust Silme ees vaid üks mõte, hetkest otsiv väljakutse Väljaspool seadusi, ainus reegel, on põhjus-tagajärgede peegel Ja ei muu kui Sina Ise, su ainus tõeline vaenlane Oled üks varjupoolega ja hingejõud sinuga Las päevavalgusel paista, et võitlusse siis astuda Kartmatult, nii kaua, kui jõuad Arukalt, nii kaua, kui võib Võitle või põgene, võitle - või põgene

Submitted by NecroGod — Apr 24, 2025

[lahingulaul] Laialilaotunud lahingukeeris, piiritusuur kägistav Madukeha Metsikus hirmus vaatan tõtt Ta silmades, pimestavat tundmatusehelki on näha Ta sisisev saatuseirvitus mind ähvardab: "Tulise hingusega Maailma tuhaks muudan" Austus, äng ja viha mul südames, Draakonmaoga surmavõitluses Kirjeldamatu madupühamu läbin, seal puudub inimlikkuski vähim Vaid salapära ihalus kui ohtliku ilu surma suudlus Oleme kui orjad, ärkanud vangiorgu, pimedasse metsa, põrgukeeristes eksinud Kuid iidsete Sõdalaste hinged meil sees, Verepuna-Maauss meid toidab Meeletus vihas, raevus kasvame, pähemäärijatele näkku sülitame Ebausus edasi roomame, sest madutarkusest me tuleme

Submitted by johnmansley — Apr 24, 2025

Külmad jäised kurjad, varjud pimedusekehad Kõlekeldritesse peitunud, hingenurkadesse tõrjutud Unes unetu, ärkvel säratu, minevikutaagaga koormatud Enese valesse, hirmu mähitud, surmaraskusest nõrkend Miski nii jõuetu ta piinatud silmades Kas see on valu ja tülgastus Unes unetu, ärkvel säratu, orjaveri... Enese valesse, hirmu mähitud, mu vangitorn... Miski nii närune ta söestunud mõtetes See vist argus ja teadmatus Lange, lange siis vari mu kohale, üheks, läbi mu kivist südame Sure, sure siis oma needuses, kui öökiusajad ümber voodi kogunevad Näljased deemonid tükkideks närivad, elusalt õgivad, põletavad On lõppemata teed ja katkend rajad, ootad kedagi, ootad midagi Seda teised ei tea, seda keegi ei mõista Siis teiselpool end vaatab varju nägu... (Teiselpool end sa arvad, seisab su surma vari) Lange, lange vari me kohale, läbi me kivist südame Sure siis oma needuses, sure hirmus-valedes Minu vari... mu kurjuse nägu, ja needus... me hullustus...

Submitted by Dahmers Fridge — Apr 24, 2025

(Lõpumerest taas Alglätteni saatusejäljed viivad, tule, ma juhatan Sind kohale) Metsik äng ja segadus, hävingu-kaosetormi südames Üksik rahutu viirastus, kurjusekuristikul seistes Surmahirmu ääretu pimedus, langenud mu kohale Talumatu tühjusehaigutus, laialilaotunud tumetaevasse (Tunned ekstreemset vabadust, õõnes laialivalgumist, ära karda, minema peab üksi) Mu algus ja lõpp, mu sünd ja surm Sealt, kust välja sülitatud ja uuesti nüüd neelatud... (See siis ongi see vaikiv õud ja põrgu, näotu varjupeegli karje, su lõputus rõõmus ja valus) Su algus ja lõpp, Elava sünd ja surm Sealt, kust välja sülitatud ja uuesti nüüd neelatud Kaosest-Ta ärkab, Ta tõuseb, Kaoses-Ta lõppeb, Ta sureb Juba alati, just eikunagi... Kõige piiril, kus külmuma peab aeg....

Submitted by Nargaroth — Apr 24, 2025

[nõia sõnad] (See on kummaline võim, kummaline Mööduv Võim) Kulgev elu ja surm kui muutus, raiu-roomad läbi reaalsuste Põhjatusügavad saladustekehad, maduussina eluleekides Jookse õhus, lenda tuultes, lase tundmatul end kanda Kui tühjusejõud täis illusioone, vaid varjud leekides oleme Värvidest, rütmidest lummatud, helide poolt kutsutud Lekkivale teele eksind, otsima, rändama määratud Eesmärkidest pimestatud, unistustest hüpnotiseeritud Lootustes on nii hea... (See on kummastav õrn Ilu, mis Kindlasti Kord Laguneb) Valguses Loo, Tõeluses Näivuses Varjudes Näe, Hävingut Tunnista Asjad, mis eales ei muutu, asjad, mille jaoks ei leita sõnu Saavad ikka pettusteks ja valedeks, lõpevad roostes radadel Tuhanded killud su hingepeeglis, sulavad üheks tulekeeles Rongalennult nad kokku kogudes, nõidusega koos varjudes Nõidusel suurelt põledes... Suitsuna Tõustes, Südames Selguses...

Submitted by Lake of Tears — Apr 24, 2025

Cosmic Tower endless stairs, ascending steps escapeless Up words to Darkness infinity, elevation into my madness Amidst corridors of dark knowledge, I am shouting with our weakness "We, begotten and forgotten by God, I take thou souls to shadowy art" Dream in dream in dream I was dreaming, belvedere of life consuming Night moths deforming to flies, lovely, sweet imagination, negligibly breaking into shatters... Eternal mirrors in front of me, what is my Beast and Beauty? Where are thou our mythical island, what was drowned by ye Oceanus? In one day and night, ye fragments of ephemeredes collapsed Knowledge sunk in pelagic abyss, any of us has not therefore "spoken" Knocking Phoebus of philosophy, ye whip of salt for humanity Perhaps Atlantis has never fallen, it is ye world in vicious circle In ye standstill of aeon, in absurdity of saturnine truth Surrounding plan of contingency, disjecta membra of cognition Eternal path of freedom, to our ever-reachable Freedom Deeper and deeper to puzzled dreams, I am ye last mosaic lost Dark alone, on my own, Void, Death-point, Divine...

Submitted by MetalElf — Apr 24, 2025

[mäletamise hümn] Teisel pool Peegeldust, kus kajab Surmakägu Kesk hiiglaslikku Vabadust, paljastub mu ÜRGNE NÄGU Viimne Mõte veel kui Esimene Taipamisetuli Ta eelnes Kõigele, ja Algallikas ma surin Kõik kord tolmuks variseb, tuul meist üle puhub (Usu-näe) Kõik kord tolmuks variseb ja tuul meist üle puhub Siis eimiski jääb ikka ja alati, igavesti puutumatu eikunagi... Üks Jumalik Saladus....

[vägilaul] ÜRGJÕUD, tundmatu pimedusetuli, ma pühitsen, välja hüüan Sind Musta sügaviku kuratlik Esikuri, uuesti tõuse, oma väega emba mind Leegitse , leegitse üles Vaikusemerest, lase kujutelmal sind vormida Kiremao, ihadraakoni punaverest, tulerattana meid kütma Ilmu kui Kuu oma Ilus, paganateele suuna Laula minu häälega, sära meie silmades Naera kõige Looduga, kõla kogu Kosmoses Tõuse kui tuul oma Tõega, ärka põrgulikku maailma Valuks meid ette valmista, lahingutandrile paiska Süda tuhandeks killuks purusta, et enam ei saaks taganeda Täitu uue Jõu ja Väega, elulised juured kasvata Mässu luban, võitlust tõotan, saatuseruumi ihkame raiuda Vaenu, sõprust levita, tooreid tundeid toida Hirmu aita võita, elu naudingust täida Eluringi nõidusesse, armumaagia lummusesse ÜRGJÕUD, hingeväena, hoia meid ja püsi ärksana Kerki-Emba-Loo-Armasta, Muuda-Tõuka-Purusta-Põleta Seal, kus süttind Tulikants, mängelgu lõputu Varjudetants Tõuse, Leegitse... Ärka, Purusta... Taas Avasta... Kuni Surmani...

Submitted by Infernal Flame — Apr 24, 2025

Eelaegade algusest, ebamäärasest, ei veel sundinud-surnud Vees Kui sohhukasvand mustast verest, süvaöö Algtung bulbitseb-koguneb Toored uinuvad Jõusilmad, kui puhkav laavavulkaan Sihitu Ta olemus, ebamaine, lõputu mädakogu haisev Kas tunned ta roojasust endas, nii halastamatult süütu See Mudamullas hingetult koriseb, tühjusepiiritust vaikselt valitseb Alati ootel, igavesti valmis, süttima Saatanaleekidest Kooruvraev-mõttesädeme plahvatus, Ürgtrummide põrina saatel Kõikvõimas põhjatu Ta Lõputus, Elutule, naudingujanu ees Kõikvõimas põhjatu Ta Pimedus, Surmavõitluse, tarkusevalu teel...

Submitted by Dahmers Fridge — Apr 24, 2025